Otsi lahendusi õigest kohast

Vaata videot või loe allolevast intervjuust, milline on Hindrek Jermanni suhe saunaga.

Milline Sulle kõige rohkem meeldib saunadest?

Vaieldamatult on see muidugi suitsusaun, aga kes seda siin tänapäeval nii väga Tallinna lähedal eriti võtta saab. Õnneks oli mul kogemus üks aasta tagasi Setomaal Ostrova külas, kus mind kutsuti pererahva poolt korralikku suitsusauna ja see kogemus oli võimas.

Kas sa panid tähele, kas seal saunaskäigu jooksul järgiti mingeid traditsioone?

Ma pean tunnistama, et ei. Ma usun, et meie tänapäeva inimeste kodune kasvatus on selline, mis on suhteliselt saunavaene ja nende kommete vaene. Saunakombestikku ja -traditsioone tunnevad ikka  väga vähesed inimesed. Sealgi oli näha, et pigem kuulati minu nõuandeid, et mida ja kuidas peaks tegema. Ühest küljest sai jagatud natuke nõuandeid ja samas ka viheldud oma töökaaslast improviseeritud vihtadega, mis olid tehtud põllu pealt kätte saadud heinast. Tundsin väga puudust sellest, et keegi mind vihtleks, aga üldkogemus ja see tunne, mis sellest saunast sai, oli väga võimas.

Mida ma olengi vaadanud, et võrreldes suitsusauna meie tänapäevase „traditsioonilise“ saunaga, mida kaasaja inimesed tunnevad elektri- või puiduküttega sauna nime all, siis seal on kõik vastupidi.

Kui suitsusaunas on väike riietusruum ja hästi suur leiliruum ehk keriseruum, kus seda leili saab, siis meie kaasaegsed saunad on nii imetillukesed, et seal ei ole võimalik lamada. Äärmisel juhul kaks inimest suudavad seal kõrvuti istuda. See kõik on nagu pea peale pööratud.

Räägi oma kõige paremast saunakogemusest üldse?

Ma väga siiralt loodan, et see kõige parem on alles ees, aga siiamaani üks parimatest, mida me oleme siin koos läbi teinud, oli selle aasta jaani paiku, kui sai seltskonnaga käidud tegemas spetsiaalset vihtlemist, mis on mõeldud ainult üks kord aastas tegemiseks. See kogemus ja see tunne peale sauna kui sa sealt välja tuled ja tunned, et sul on nüüd energiat terveks ülejäänud aastaks, seda on väga raske sõnadesse panna.

Pahatihti ongi tunne, et inimesed tegelikult otsivad mingisugust lahendust, kuidas endale heaolu tekitada, sootuks valedest kohtadest. Läbi mingite mõnuainete või mõne muu asja, aga selleks ei ole vaja midagi muud enamat kui lihtsalt käia ja saada üks korralik saun.

Mis selle üks kord aastas tehtava saunarituaali eripära on?

Siin võiks rääkida nüüd pikalt, ja ma arvan, et see oleks õppematerjali küsimus, mida tuleks juba kursusel läbida, aga ennekõike on see tehnika: kuidas viheldakse, millist piirkonda vihledakse ja millises järjekorras seda tehakse. See kõik kokku annabki lõpuks selle tulemuse.

Ma olen käinud suitsusaunas, tavalises puiduküttega saunas, ühissaunas ja ka elektriküttega saunas. Seal on väga suur erinevus ja seda mitmel tasemel, alates sauna ehitusest kuni soojani ja selle tunde saamiseni, mis sealt leilist tuleb. Seal on väga suur vahe.

Nagu ma aru saan, siis kui saunaskäimine toimub õigetel alustel, siis pärast saunast välja tulemist…

Kuidas oleks seda kõige paremini sõnadega selgitada. Eesti keeli on üks hea ütlus selle kohta: „Oleks nagu uuesti sündinud.” – see on see tunne, mis sealt tekib, peale seda sauna.